Kolesterooli ABC: kõik, mida peaksid teadma kolesteroolist

0

Kolesterooli ABC kõik, mida peaksid teadma kolesteroolist

Kui öelda kellelegi sõna “kolesterool”, tekib tavaliselt silme ette hirmuäratav kujutlus sellest, kuidas keegi vaevleb terviseprobleemide küüsis. Oleme kõik kuulnud, kuidas kolesterool on halb, põhjustab südameprobleeme ja muud taolist. Kolesterooliga on lood aga pisut keerulisemad kui esmapilgul tundub. Kui sa oled üks nendest, kes jookseb teises suunas kolesteroolist kuuldes, loe edasi, sest räägime lähemalt, mida kolesterool tähendab.

Mis on kolesterool?

Kolesterool on vahane, rasvalaadne aine, mida leidub absoluutselt kõikides meie rakkudes ning mida tarbitakse ka toiduga.

Kuigi enamus meist usuvad, et kolesterool pärineb ainult toidust, siis tegelikult toodab maks umbes 85% kolesteroolitasandist. Kuna inimeste geneetika on erinev, siis on aga leitud, et inimeste endi kehad toodavad kolesterooli erineval määral, seega tuleb kolesterooliteema puhul arvestada ka inimese enda geneetikat ja pärilikke asjaolusid.

Miks on kehal üldse vaja kolesterooli?

Arvestades, et keha toodab ise kolesterooli ning see on olemas igas inimrakus, on selge, et kolesteroolil on tähtis roll. Kolesterool teeb meie kehades järgnevat:

  • ehitab ja hoiab korras rakumembraane;
  • otsustab, millised molekulid võivad rakku siseneda ja millised mitte;
  • aitab toota hormoone;
  • aitab toota sappi;
  • muudab päikesevalguse vitamiin D-ks;
  • sünteseerib ainevahetuses rasvas lahustuvaid vitamiine nagu A, D, E ja K;
  • isoleerib närvikiude.

Kolesteroolita ei suudaks keha sünteseerida eelmainitud vitamiine ning seega on tegemist hädavajaliku ainega, milleta ei saaks keha hakkama.

Oluline on aga eristada kolesterooli, mis on meie enda veres ning kolesterooli, mida tarbitakse toiduga – verekolesterool ja toidukolesterool. Nagu mainitud, siis umbes 85% veres olevast kolesteroolitasemest on toodetud keha enda poolt ning ülejäänud 15% on pärit toidust nagu lihast, kalast, mereandidest ja piimatoodetest.

Kuna iga inimese keha toodab kolesterooli erinevalt, on täiesti reaalne, et inimene sööb kõrge kolesteroolisisaldusega toitu ja tema veres on endiselt madal kolesteroolitase, kuid on ka võimalik, et inimene sööb madala kolesteroolisisaldusega toite ja tal on võrdlemisi kõrge kolesteroolitase.

Huvitavat lugemist:  Valio Alma jõulueri: on need tooted väärt jõululauale panemist?

Miks on kolesteroolirikas dieet ohtlik?

Enamus inimesi toodavad kolesterooli siiski umbes kolmveerandi ulatuses. Kuna kehas on juba kõrge kolesteroolitase, tähendab see, et kolesteroolirikas dieet ajab piiri “lõhki” ning kolesteroolitase muutub liiga kõrgeks. Toidust pärineva kolesteroolitaseme tõusu on seostatud arteroskleroosiga, mis tähendab sisuliselt olukorda, kus arteriseintele koguneb ladestus, mis võib artereid lausa blokeerida.

Kujuta endale ette köögitorustikku pärast seda, kui valad sinna igapäevaselt rasva. Analoogne seisund tekib ka sinu arterites siis, kui tarbida liiga palju rasvaineid, mis ladestuvad arteriseintele. Kui südamearterid on blokeeritud, võib tagajärjeks olla südamerabandus.

Vältimaks taoliseid olukordi tuleb hoida kontrolli all seda, kui palju kolesterooli toiduga tarbida, sest nagu mainitud – meie kehad toodavad juba ise suure osa kolesteroolist ning kui tarbida liialt palju kolesterooli, ei suuda keha seda enam kuhugi paigutada, mistõttu võivad tagajärjed olla koledad. Päevane kolesteroolitarbimine peaks olema väiksem kui 300 milligrammi. Kui kehas on juba kõrge kolesteroolitase, peaks päevane tarbimine olema veel väiksem.

“Hea” ja “halb” kolesterool

Enamus meist on kuulnud ka sellest, et on kahte tüüpi kolesterooli: HDL ja LDL. Tegelikult pole olemas mitte erinevat tüüpi kolesterooli, vaid on erinevat tüüpi lipoproteiine, mis käituvad kolesterooli jaoks nagu “takso”: need lipoproteiinid kannavad kolesterooli. Kolesterool on kolesterool ning pole olemas kahte erinevat tüüpi. Seega kui kuuled termineid HDL- ja LDL-kolesterool, viidatakse tegelikult vastavatele lipoproteiinidele. Kolesterooli kandvad proteiinid on vajalikud, kuna kolesterool ei suuda vees lahustuda, mis tähendab, et see ei suuda ka veres lahustuda.

HDL tähendab kõrge tihedusega lipoproteiine (High Density Lipoproteins). Need lipoproteiinid koguvad kolesterooli kokku kehast ja kannavad need maksa, mis aitab kolesteroolil kehast väljuda. Seepärast kutsutakse HDL-i “heaks”, kuna tegemist on olukorraga, kus kolesterool väljub kehast.

Huvitavat lugemist:  Banaanikriis: kas banaanid surevad välja või on veel lootust?

LDL tähendab madala tihedusega lipoproteiine (Low Density Lipoproteins). Erinevalt HDL-st jäävad need verre ja nii võivadki tekkida kogumikud, mis võivad blokeerida artereid. Seepärast on LDL see tüüp, mida tuleks vältida.

Kolesterooli on seega ühte tüüpi ning see, mis kolesterooliga edasi saab, sõltub sellest, millise “taksoga” see kehas ringi sõidab. Kõrge tihedusega lipoproteiinide puhul väljub kolesterool kenasti, LDL-korral jääb see kehasse paigale.

Kõrge LDL-tase veres tähendab seda, et rakud on kasutanud oma keemiliste vajaduste jaoks ära kogu vajaliku kolesterooli ning neil ei ole rohkem vaja, mistõttu vähendab keha LDL-retseptorite hulka ning selle tagajärjel tõuseb LDL-tase, mis tähendab ühtlasi ka seda, et LDL-id hakkavad kolesterooli paigutama arteriseintele – seda pole kuhugi mujale panna.

Kuidas tekib kõrge kolesteroolitase?

Kolesterooliga tegeleb maks, mis vastutab selle eest, kui palju kolesterooli tuleb kehas toota. Lisaks toiduga saadavale kolesteroolile võib seega kolesteroolitase kehas tõusta ka muudel põhjustel, näiteks põletiku tõttu, mis annab maksale signaali kolesteroolitootmise suurendamiseks. Kolesterooli kasutatakse selleks, et aidata kehal parandada kahjustada saanud rakke ning luua uusi terveid rakke, mistõttu võibki kolesteroolitase tõusta, kui kehas on põletik.

See selgitab ühtlasi seda, miks mõnel inimesel on kõrgem kolesteroolitase. See on keha viis aidata paraneda ning luua uusi terveid rakke.

Millised toidud tõstavad kolesteroolitaset?

Kuna kolesterooli toodab iga looma keha, sisaldavad kõik loomsed toidud mingil määral kolesterooli, mõni vähem, mõni rohkem. Kolesteroolitaset võivad aga dramaatiliselt tõsta:

  • suhkur ja rafineeritud süsivesikud;
  • alkohol ja kofeiin;
  • transrasvad;
  • hüdrogeenitud rasv.

Kõik need ained võivad tõsta kolesteroolitaset, kuna need suurendavad põletike teket kogu kehas. Kui tarbida liialt palju kolesteroolirikkaid toite või toite, mis aitavad kolesterooli tõsta, ladestub üleliigne kehasse ja hakkab arteritega trikke mängima.

Huvitavat lugemist:  Allergikutest Kalevi šokolaadisõprade elu muutub kibedaks

Palju on vaieldud ka selle osas, kas munad on tervislikud või mitte. Nagu varasemalt mainitud, võib keskmine inimene tarbida toiduga maksimaalselt 300mg kolesterooli, vastasel korral võib keha saada liialt palju kolesterooli ning tagajärjeks võib olla arterite ummistumine. Ühes keskmises munas on 187mg kolesterooli, mis tähendab, et üksnes 1 muna söömine viib keha juba ohtlikult lähedale päevasele kolesteroolitaluvuse piirile. Munades on küll mitmeid kasulikke aineid, kuid kui inimesel on juba probleeme kõrge kolesteroolitasemega, tuleks munad toidulaualt eemaldada.

Mida teha kõrge kolesteroolitaseme korral?

Kokkuvõttes on kolesterool küll hädavajalik, kuid meie kehad toodavad juba piisavalt palju isegi, mistõttu peab olema ettevaatlik ning jälgima oma toitumist, vältimaks, et saad toiduga liialt palju kolesterooli.

Kui kolesteroolitase on juba kõrge, on põhimõtteliselt üks asi, mida teha: paranda oma toitumist. Eemalda toitumisest kolesteroolirohked toidud nagu eelmainitud toiduained ning lisa toidulauale rohkem oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid ning kiudainerikkaid toite.

Samal ajal tasuks vältida ravimeid, mis alandavad kolesteroolitaset. Ravimid võivad olla vajalikud mõnele inimesele, kuid hoia eemale statiinravimitest – need pärsivad maksa võimet toota kolesterooli ning kaotavad kehast ensüüme, mis on vajalikud südametervise jaoks. Igasugune ravimitarvitamine peab olema arstiga kooskõlastatud.

Kui soovid kolesteroolitaset alandada, alusta eelkõige elustiili muutmisest – muuda oma toitumist ning ole aktiivne ja liigu palju väljas, eriti päikselise ilmaga. Nii saad hoida oma kolesteroolitaset stabiilse ja tervislikuna.

Jaga sõpradega!


JÄTA OMA ARVAMUS

Sisesta oma kommentaar!
Palun sisesta siia oma nimi