Kas Coop üritab süvendada eestlaste alkoholilembust?

0

Coop süvendab eestlaste alkoholilembust (3)
Narva Coop kaupluses on kange alkohol paigutatud kõrvuti lihatoodetega, mida inimesed ostavad oma igapäevasele toidulauale.

Narvas Tallinna tänaval asuvas Coop kaupluses võib näha, kuidas kanged alkohoolsed joogid on paigutatud toidu kõrvale, mistõttu peavad oma igapäevast toidukraami ostvad inimesed samal ajal vaatama tõtt viinapudelitega, mis on paigutatud lihakaupadega samadele riiulitele, kõrgeimale riiulile.

Coopi kaupluses on terve lihaleti ulatuses ülemisel korrusel erinevad kanged alkoholid, st erinevad viinad, millest mõnel on veel suur kollane soodusmüügi silt.

Lihalett pole ainus, kuhu Coop on alkohoolsed joogid paigutanud. Näiteks on alkohoolsed tooted paigutatud ka köögivilja- ja puuviljalettide juurde nagu näha 9. aprillil Narva Coopis tehtud piltidelt:

Sibulate ja muude köögiviljade kõrvale on paigutatud aluste viisi kanget alkoholi.
Kes soovib arbuusi osta Narva Coopis, saab kõrvalt pihku haarata ka õlle. Õlleväljapaneku allääres on ka näha teadet, mis hoiatab, et tegemist on alkoholiga.

Äsja muudetud Alkoholiseaduse § 40. Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil, punkt 1-2  sõnab:

Alkohoolsed joogid tuleb kaupluses paigutada teistest kaupadest eraldi. Alkohoolseid jooke ei tohi paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku. 

See punkt hakkab küll kehtima alates juunist, kuid kas see tähendab, et võib tõesti seni võimalikult palju raha oma taskusse pista, sundides inimesi vaatama viinapudeleid oma tavapärase toidu ostmisel?

Kui tavalises kaupluses peab inimene minema poe tahaossa alkoholisektsiooni, siis Narva Coopis on hetkel kanged alkohoolsed joogid kõrvuti kõige tavalisema toidukaubaga. Kui soovid osta arbuusi, pead seda tegema õllepudelite kõrval. Või kui soovid osta õhtusöögiks sibulaid ja hakkliha, pead tooteid valima viinapudelite kõrvalt.

Taolise tegevusega innustatakse inimesi tarbima rohkem alkoholi ja muudetakse alkoholi tarbimine normaalseks, pannes viina samale tasandile liha või köögiviljadega. Kuidas peaks selgitama ema lapsele seda, miks ei tohi osta läbipaistva vedelikuga pudelit, mis on ometi ju köögiviljaletis või lihaletis, mida seostatakse tervisliku ja täisväärtusliku toiduga?

Coopi kaupluse väljapanek viitab sellele, et pood on strateegiliselt üritanud oma müüginumbreid tõsta, kui võtta aluseks ka mujal poodides levivad strateegiad ning müügiõpetused. 24. mail 2017. aastal Kaubandus.ee portaalis avaldatud artiklis on näiteks Erply tegevjuht Kristjan Hiiemaa öelnud, kuidas “õige väljapanek on vundamendiks, mis loob müügikeskonna atmosfääri” ning seejuures on antud nippe, kuidas väljapanekuga tõsta müüginumbreid. Nende nippide hulgas on näiteks:

  • erinevate toodete grupeerimine, lootuses, et inimene, kes ostab ühe toote, ostab ka teise kokkusobiva toote.
  • taoliste toodete näitamine, mida inimene võib “ihaldada”. Artiklis on õpetatud, kuidas väljapanekuga tuleks panna kõrvuti põhitoodetega ka luksustooteid, mida võib osta inimene, kes võis tulla poodi hoopis põhitoodet ostma.
Huvitavat lugemist:  Toidu ostmine internetipoest on kallim?

Taoliste “müügistrateegiate” põhjal saab öelda, et Coop on üritanud asetada viina sibulate ja liha juurde, sest inimestel on tavaks tarbida kanget alkoholi näiteks grilliõhtul. Või on viin asetatud lihaletti lootuses, et inimene, kes tuli ostma liha õhtuse prae jaoks, näeb letil viinapudeleid, mistõttu võib väike viinakurat sisimas pead tõsta.

Igal juhul on taoline väljapanek põlastusväärne ning süvendab üksnes juba niigi suurt alkoholitarbimise probleemi. Eriti õõvastav on mõelda, kuidas taastuv endine alkohoolik suundub ostma igapäevast toidukraami ning peab ostma lihatooteid nii, et vaid kümne-kahekümne sentimeetri kaugusel on silmatorkavate hinnasiltidega tähelepanu tõmbavad viinapudelid.

Tervise Arengu Instituudi avaldatud teate kohaselt on hakkanud alkoholisurmade hulk küll vähenema, 2017. aastal suri Eestis eelmisel aastal alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste tõttu 419 inimest. Kui toidupoed käituvad väljapanekutes aga sellisel viisil nagu näha Narva Coopi näitel, siis kauaks jääb statistika langevasse trendi? Ka üks elu, mis on kadunud alkoholi tagajärjel, on liiga palju. Statistika kohaselt joodi 2016. aastal iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi, Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tekivad olulised kahjud tervisele alates 6 liitrist elaniku kohta.

Küsimus tekib selles, kas Coop on leidnud, et alkoholisurmasid on vähe ning oleks aeg agressiivsemalt alkoholi reklaamima hakata? Kas Coop mõtles ise välja taolise väljapaneku või on tegemist alkoholitööstuse survestusega? Sellele vastust anda ei oska, kuid väljapaneku näol on tegemist igal juhul põlastusväärse juhtumiga.

Meie poolt küsitud täpsustustele anti vastuseks üksnes palve muuta artiklis olevat sisu, näiteks mainiti, et Alkoholiseaduse punkt ei ole veel jõustunud. Samuti viitas Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido, et “alkoholi kuritarvitamisel on siiski oluliselt tõsisemad põhjused, kui selle müümine”.

Sellega näib, et Coop on teinud teadliku valiku taolise väljapanekuga ning üritataksegi müüginumbreid tõsta viinapudeleid prominentsemalt esitledes.

Huvitavat lugemist:  Nõmedad müügitrikid, millega poed üritavad sind rohkem ostma panna

Jaga sõpradega!


JÄTA OMA ARVAMUS

Sisesta oma kommentaar!
Palun sisesta siia oma nimi