Antibakteriaalsed seebid võivad su nahka tappa

0

Antibakteriaalsed seebid võivad su nahka tappa

Käte pesemine on meie kõigi jaoks niivõrd naturaalne tegevus, et teeme seda käigupealt. Kui vanasti pesti käsi vana hea seebi ja veega, siis tänapäeval võib poelettidelt leida antibakteriaalsed seebid, mis võivad paljudele tunduda parema valikuna. Uuringud on aga leidnud, et taolised seebid võivad teha su tervisele palju rohkem kahju kui kasu.

Tavaline seep vs antibakteriaalne seep

Antibakteriaalsed seebid sisaldavad keemilisi komponente, mis peaksid vähendama ja ennetama bakteriaalseid nakkuseid. Neid reklaamitakse kui võimsaid ja tõhusaid vahendeid, millega võidelda bakterite vastu ning tavaliselt kõrvutatakse neid tavalise seebiga, mis polevat nii tõhus.

Kuni 2016. aastani sisaldasid enamus antibakteriaalseid seepe kemikaali nimega triklosan. See aine suudab tappa tõepoolest väga paljusid baktereid, kuid triklosan on niivõrd tõhus bakteritapja, et ainsad bakterid, mis jäävad alles, on taolised, mis ei allu isegi antibiootikumidele.

Mida rohkem võidelda bakterite vastu kangete ainetega, seda paremini bakterid kohanduvad, mille tagajärjel tekivad uued, tugevamad bakterid. Seetõttu on triklosan aidanud välja areneda niivõrd tugevatel bakteritel, et neid ei ole võimalik isegi ravimitega tappa. Haiguste tõrje ja ennetamise keskuse CDC sõnul sureb iga aasta üle 20 tuhande inimese nakkuste tõttu, mis ei allu antibiootikumidele.

Triklosan ja hormoonid

Antibakteriaalsetes seepides olev triklosan vastutab ka muude tervisemurede eest. Triklosan häirib endokriinisüsteemi, häirides seega kilpnääret, testosterooni ja östrogeeni, mis võivad kõik tekitada arvukalt erinevaid terviseprobleeme, alates paljunemisvõime halvenemisest ja viljatusest kuni ülekaalulisuse ja vähini.

2016. aasta uuring leidis lisaks, et triklosan mõjutab negatiivselt ka loote arengut ja kasvu.

Triklosan ja neurotoksiinid

Triklosan ise on juba piisavalt halb, kuid see võib avada tee ühe äärmiselt ohtliku neurotoksiini moodustumisele: selleks on dioksiin.

Huvitavat lugemist:  Kas Coop üritab süvendada eestlaste alkoholilembust?

Kui triklosan satub kanalisatsiooni, suudab see tegelikult läbi tungida vee filtreerimissüsteemidest, jõudes lõpuks loodusesse ja looduslikesse veesüsteemidesse. Seal hakkab aine reageerima ning tagajärjeks on neurotoksiini dioksiini moodustumine.

Maailma Terviseorganisatsioon on märkinud, et dioksiinid on äärmiselt toksilised ja võivad põhjustada reproduktiiv- ja arenguprobleeme, kahjustada immuunsussüsteemi, sekkuda hormonaaltasakaalu ning põhjustada isegi vähki.

Proovides end hoida turvaliselt antibakteriaalsete seepidega, oleme seega loonud isegi veel suurema probleemi. Nendel põhjustel keelas USA Toidu- ja Ravimiamet triklosani ja sellega seotud ühendid 2016. aastal, kuid triklosani võib endiselt leida mitmetes toodetes.

Uued kemikaalid antibakteriaalsetes seepides

Triklosan võib olla küll tulise jalgealusega, kuid selle asemel on hakatud kasutama mitut uut kemikaali. Nendeks on bensalkooniumkloriid, bensetooniumkloriid ja kloroksülenool. Need ei kõla juba eriti ahvatlevalt ning ka nendega seonduvad probleemid pole eriti paremad.

Bensalkooniumkloriidi peetakse väga ohtlikuks inimestele, kellel on ekseem ning ainet on seostatud erinevate allergiaprobleemidega. Sarnaselt triklosanile võib ka selle aine kasutamine viia veelgi jõhkramate bakterite arenemiseni.

Mis puudutab bensetooniumkloriidi, siis selle osas tehakse alles uuringuid, kuid on selgeks tehtud, et see põhjustab allergiaid ning Kanadas ja Jaapanis on see juba keelatud kõikides kosmeetikatoodetes.

Kloroksülenool põhjustab samuti inimestele allergilisi reaktsioone ning on näiteks kasside jaoks äärmiselt toksiline. Kas tõesti soovime pesta käsi sellist ainet sisaldava seebiga?

Triklosan võib küll jääda antibakteriaalsetest seepidest kaugemale, kuid seda asendavad kemikaalid on sama probleemsed ning on potentsiaalselt kahjulikud inimtervisele, rääkimata seejuures keskkonnast.

Ka tavaline seep ja vesi aitab bakteritega võidelda

Mis muudab antibakteriaalsed seebid eriti hulluks, on asjaolu, et neid reklaamitakse kui paremat viisi, kuidas end kaitsta ning neid võrreldakse kui paremat alternatiivi tavaseebile, kuigi see pole tegelikult tõsi.

Huvitavat lugemist:  Tervise Arengu Instituut ergutab inimesi suhkrutarbimist vähendama

Tarbijad võivad küll arvata, et antibakteriaalsed seebid ennetavad baktereid paremini, kuid pole teaduslikke tõestusi, mis viitaksid sellele, et antibakteriaalsed seebid oleksid tõepoolest paremad kui kõige tavalisem seep ja vesi.

Ka FDA on öelnud, et käsi tuleks pesta lihtsalt tavalise seebi ja veega – see on endiselt parim viis, kuidas vältida haigestumist ja ennetada bakterite levitamist.

Selleks, et tagada käte puhtus ja bakterite tapmine, järgi neid nõuandeid:

  • tükiseep võib oma libedal pinnal kanda baktereid. Seepärast tuleks tükiseepi enne kasutamist vee all loputada, vältimaks, et kannad baktereid oma kätele. Tükiseepi tuleks hoida kuivas kohas, mitte niiskes.
  • kui pead valima, kas kuivatada käsi kuumaõhupuhuri või paberiga, vali alati paber. Selle uuringu kohaselt on paberiga kuivatamine tõhusam viis, kuidas bakterite levimist vältida.
  • aja seep kätel korralikult vahule enne, kui loputad selle veega maha. Käsi soovitatakse seebivahuga pesta umbes 20 sekundit enne loputamist – see tagab, et võimalikult suur hulk baktereid saab maha pestud.

Seega võid antibakteriaalsed seebid unustada. Need ei taga paremat kaitset või suuremat puhtust, vaid võivad hoopis tappa sinu ning keskkonna tervist ja heaolu. Ka tavaline seep ja vesi aitavad hoida tervist.

Jaga sõpradega!


JÄTA OMA ARVAMUS

Sisesta oma kommentaar!
Palun sisesta siia oma nimi